Koostööprojektid täiskasvanuhariduses

Erasmus+ koostööprojektide käigus jagatakse kasulikke töökogemusi ning lahendatakse eri haridusvaldkondade probleeme ja püstitatud ülesandeid.

Eesmärgid

  • Täiskasvanuhariduse valdkonna edendamine.

  • Koostöö edendamine Euroopa partneritega, üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine.

  • Uuenduslike lahenduste, konkreetsete tulemuste loomine, kohandamine ja kasutuselevõtt täiskasvanuhariduses.

ProgrammijuhendTaotluskeskkond

Prioriteedid

  • Euroopa Liidu hariduspoliitilistest eesmärkidest tulenevalt jagunevad prioriteedid kaheks: horisontaalsed ja valdkondlikud.
  • Toetuse taotlemiseks peab projekt olema seotud vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga või vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga.

Horisontaalsed prioriteedid

Kaasamine ja mitmekesisus

Toetust saav organisatsioon peab austama kõigis oma tegevustes kaasamise ja mitmekesisuse põhimõtet ning tagama kõigile osalejatele õiglased ja võrdsed tingimused.

Programmist toetatakse projekte, mis edendavad sotsiaalset kaasatust ja mille eesmärk on parandada vähemate võimalustega inimeste, sh puuetega ja sisserändaja taustaga inimeste, maapiirkondades või kaugemates piirkondades elavate inimeste, sotsiaalmajanduslikes raskustes või muul moel diskrimineerimist kogeda võivate inimeste kaasatust. Sellised projektid aitavad panustada laiema kogukonna vajadustele vastava ja võrdsust edendava keskkonna loomisse.

Keskkond ja kliimamuutuste vastu võitlemine

Programmi eesmärk on tõsta kõikides valdkondades keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleemide alast teadlikkust ning edendada roheteemadega seotud pädevusi, hoiakuid, tarbimisharjumusi, jätkusuutlikku eluviisi.

Digipööre hariduses

Programm toetab haridus- ja koolitusasutuste digipööret. Toetatakse projekte, mille eesmärk on tõhus üleminek digihariduse suunas, digitaalsete oskuste ja pädevuste tõstmine ning uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutamine hariduses.

Kodanikuaktiivsus ja osalus

Programm toetab nii formaalse kui ka mitteformaalse õppe kaudu kodanikuaktiivsuse, sotsiaalsete oskuste, kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse arendamist. Seal hulgas keskendutakse Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja ühtsuse, aga ka iga riigi mitmekesisuse, kultuurilise, sotsiaalse ja ajaloolise pärandi mõistmisele.


Valdkondlikud prioriteedid

Kvaliteetsete õppimisvõimaluste kättesaadavamaks tegemine täiskasvanutele

Selle prioriteedi all toetatakse täiskasvanud õppijate vajadustele kohandatud paindlike õppimisvõimaluste loomist ja arendamist (nt digitaalne- või põimõpe). Samuti toetatakse projekte, mis tegelevad informaalse ja mitteformaalse õppimise teel omandatud oskuste valideerimisega.

Õpiradade loomine kõrgema kvalifikatsiooni omandamiseks, ligipääsetavuse parandamine ja osalemise suurendamine täiskasvanuhariduses

Prioriteedi eesmärk on luua ja edendada uusi lahendusi täiskasvanuhariduse valdkonnas, eriti mis võtaksid arvesse väheste oskuste, teadmiste ja pädevustega täiskasvanute vajadusi. Uued täiendõppevõimalused peaksid arendama täiskasvanud õppija olemasolevaid põhipädevusi ning seeläbi võimaldama omandada kõrgemat kvalifikatsiooni.

Täiendava tegevusena toetatakse juhendamise kui teenuse arendamist, et tagada täiskasvanutele juurdepääs aja- ja asjakohasele õppele kogu elu vältel. Õppimissoovi ja õppima asumist aitavad tõsta tõhusad teavitamis-, juhendamis- ja motivatsioonistrateegiad ning õppija vajadustele kohandatud õppimisvõimalused.

Koolitajate ja teiste täiskasvanuharidusega seotud töötajate pädevuste tõstmine

Selle prioriteedi kaudu toetatakse koolitajate ja teiste täiskasvanud õppijat toetavate töötajate pädevuste laiendamist ja arendamist, eesmärgiga tõsta kogu täiskasvanuhariduse kvaliteeti. See hõlmab paremaid ja uuenduslikumaid õppemeetodeid, õppija varasemate teadmiste ja oskuste äratundmist ja hindamist, samuti suuremat rolli täiskasvanud õppija motiveerimisel, juhendamisel ja keerulistes olukordades nõu andmisel.

Täiskasvanuhariduse kvaliteedisüsteemi parandamine

Toetatakse kvaliteedisüsteemi või kvaliteedi tagamise mehhanismide arendamist või väljatöötamist täiskasvanuhariduse korralduse ja valdkonna poliitikate tulemuslikkuse seireks ning täiskasvanud õppija edusammude jälgimiseks.

Tulevikku vaatavate õppekeskuste arendamine

Prioriteet on suunatud kohalike õpikeskkondade toetamisele, et edendada (kasutades muuhulgas digitehnoloogiaid) sotsiaalset kaasatust, kodanikuaktiivsust ja demokraatiat ning pakkuda kõikidele kogukonnaliikmetele elukestva õppe võimalusi. Soositakse kohalike õppekeskuste, raamatukogude, kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike omavalitsuse, kultuuri- ja spordiasutuste ning laiema kogukonna vahelist koostööd, et motiveerida ja võimaldada igas vanuses täiskasvanutel omandada eluks vajalikke oskusi, mis tagavad paindlikkuse ja kohanemisvõimelisuse muutuvas keskkonnas toimetulekuks.

Erasmus+ programmi populariseerimine kõikide isikute ja vanuserühmade seas

Selle prioriteedi kaudu toetatakse projekte, mis on suunatud eakatele inimestele õppimise ja kogemuste vahetamise võimaluste loomisele ja nende populariseerimisele.


Kes saab osaleda?

Projektides saavad osaleda kõik haridusvaldkonnaga seotud organisatsioonid sõltumata omandivormist või liigist: haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused, kultuuriasutused, mittetulundusühingud, vabaühendused jne.

Projektides saavad osaleda programmiriikides (EL-i liikmesriigid ning Liechtenstein, Norra, Island, Türgi, Põhja-Makedoonia, Serbia) asutatud organisatsioonid. Koostööprojektidesse on võimalik kaasata asutusi ka partnerriikidest (vaata täpsemalt programmijuhendist).

Taotlusi oodatakse organisatsioonidelt, kus tegeletakse täiskasvanuõppega: näiteks muuseumid, raamatukogud, kultuurimajad, rahvaülikoolid, väikesed ja suured koolituskeskused, täiskasvanute gümnaasiumid, vabaharidust ja mitteformaalset haridust pakkuvad mittetulundusühingud või ettevõtted. Samas on programmi oodatud ka täiskasvanuhariduse vallas teadustööd tegevad ja avatud ülikoolid, uurimiskeskused jne. Projekte saavad algatada ka kohalikud omavalitsused, kes soovivad kogukonnas suurendada ligipääsu täiskasvanuharidusele.


Kui kaua projekt kestab?

Projekti kestus oleneb projekti tüübist.

Väikeprojekti kestus on 6–24 kuud. Taotlustähtajad on 20.05.2021 ja 3.11.2021.

Suuremahulise projekti kestus on 12–36 kuud. Taotlustähtaeg on 20.05.2021.

Kevadisse taotlusvooru esitatav projekt peab algama 1. novembri 2021 ja 28. veebruari 2022 vahel.

Väikeprojektidele ettenähtud sügisesse taotlusvooru esitatav projekt peab algama 2022. aasta 1. märtsi ja 31. mai vahel.

Väikeprojektid 

  • Small-scale Partnerships

  • Kestus 6-24 kuud

  • Osaleb vähemalt kaks organisatsiooni kahest erinevast programmiriigist

  • Kindlasummaline toetus 30 000 või 60 000 eurot, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi

Suuremahulised projektid

  • Cooperation Partnerships

  • Kestus 12-36 kuud

  • Osaleb vähemalt kolm organisatsiooni kolmest erinevast riigist, projekti saab juhtida vaid programmiriigi organisatsioon

  • Projektitoetuse kogusumma on minimaalselt 100 000 eurot ja maksimaalselt 400 000 eurot

  • Kulude arvestus toimub ühikuhindade alusel



Väikeprojekt

Väikeprojekt on n-ö esimeseks sammuks Euroopa tasandil koostöö alustamiseks. Osalema on oodatud väikesed organisatsioonid või asutused, mis pole varem Erasmus+ programmis osalenud või millel on vähe kogemusi. Koostööd saab arendada näiteks virtuaalsete ja silmast-silma toimuvate projektikohtumiste, koolituste, õppekäikude ja muude vastastikust õppimist toetavate tegevuste abil. Projekti tegevused peavad toimuma projektis osalevate organisatsioonide asukohariikides. Põhjendatud juhul võib tegevusi ellu viia Euroopa Liidu institutsioonide asukohas.

Väikeprojekt peab olema seotud vähemalt ühe horisontaalse ja/või ühe valdkondliku prioriteediga

Suuremahuline projekt

Suuremahulised projektid on mahukamad ning toetavad osalevate organisatsioonide põhitegevuse kvaliteedi parandamist, uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist. Sellistes projektides vahetatakse kogemusi, luuakse käegakatsutavaid tulemusi ja tegeldakse nende levitamisega. Käegakatsutavad tulemused on näiteks uued õppemeetodid, õppevara, õppemoodulid, koolituskavad, kursused jne. Projekti eesmärkide saavutamiseks on võimalik taotleda toetust projektikohtumiste, rahvusvaheliste koolitus- ja õppetegevuste, käegakatsutavate tulemuste loomisega seotud tööjõukulude ning tulemuste levitamisega seotud silmast-silma või virtuaalsete ürituste läbiviimiseks. Projekti tegevused peavad toimuma projektis osalevate organisatsioonide asukohariikides. Põhjendatud juhul võib tegevusi ellu viia Euroopa Liidu institutsioonide asukohas.

Suuremahuline projekt peab olema seotud vähemalt ühe horisontaalse ja/või ühe valdkondliku prioriteediga.


Taotluse täitmisel ja projekti elluviimisel tuleb lähtuda rahastusreeglitest. Väikeprojektide ja suuremahuliste projektide toetuse arvestamise põhimõtted on erinevad.

Väikeprojektide rahastusreeglid
Vahemaa kalkulaator

Milliseid tegevusi saab eesmärkide saavutamiseks teha?

  • Koostöövõrgustike loomine ja heade praktikate jagamine

  • Kogemuste vahetamist ning tulemuste loomist toetavad üritused, töökohtumised, töötoad, koolitused, õppekäigud, uuringud, küsitlused, aruanded jne

 

  • Projekti planeerimist, elluviimist, tulemuste hindamist, aruandlust ja levitamist toetavad tegevused, silmast-silma ja virtuaalsed kohtumised partnerite vahel (koosolekud, töötoad jne). Projekti levitamisega seotud põhitegevused (veebilehed, meediakajastus jne)

  • Haridusvaldkonna arengute sidumine kohaliku ja regionaalse arenguga 

  • Uuenduslike (digi)lahenduste, koolitusprogrammide, (e-)kursuste, (digi)õppevara, õppemeetodite jm väljatöötamine, arendamine ja rakendamine 

  • Sobivate lahenduste väljatöötamine vähemate võimalustega ja diskrimineerimisohus inimeste tulemuslikumaks kaasamiseks haridus- ja töömaailma 

  •  Läbi erinevate õppeviiside omandatud teadmiste, oskuste ja kompetentside tunnustamise ja hindamise süsteemide loomine

  • Projekti tulemuste jagamisega seotud virtuaalsed ja silmast-silma levitusüritused, seminarid, konverentsid jms.

  •  Õpetajate ja koolitajate teadmiste ja oskuste arendamine

 

Loe lähemalt erinevate tegevusvõimaluste kohta programmijuhendist.


Kuidas koostööprojekt ellu viia?

Ettevalmistus



















Taotlemine









Hindamine ja lepingute sõlmimine





Projekti elluviimine










Projekti lõpetamine ja jätkutegevused

Analüüsi oma organisatsiooni või kogukonna vajadusi ning mõtle, millist muutust oleks vaja luua?

Vii läbi küsitlusi või uuringuid probleemi olemasolu ja olemuse teadasaamiseks. Otsi teisi tehtud uuringuid sarnasel teemal koduriigis ja välismaal.

Vaata, mida samal teemal on sarnastes projektides tehtud, et vältida kordusi.

Mõtle läbi, milliseid oskusi ja teavet on vaja soovitud muutuse saavutamiseks ja kaardista lahenduseni jõudmise viisid.

Alusta sobivate koostööpartnerite otsimist kodu- ja välismaal ning algata kokkulepped.

Mõtle läbi tegevused ja partnerite rollid, tegevuste elluviimise ajakava, eelarve, korralduslikud küsimused (sh saa kinnitused sihtgruppidelt, keda soovid kaasata).

Tutvu kindlasti projekti tingimuste, rahastusreeglite ning hindamiskriteeriumidega.

Vii end kurssi taotlustähtajaga ning hakka projekti kirjutama.

Euroopa Komisjoni veebirakendustesse pääsemiseks tuleb luua konto (juhul kui seda pole varasemast olemas) autentimisteenuse EU login lehel.

Uuri, kas Su enda organisatsioonil ja partneritel on olemas Erasmus+ projektides osalemiseks vajalik OID-kood. Vajadusel registreeri oma organisatsioon. Loe ka juhendit.

Täida taotluskeskkonnas õige valdkonna taotlusvorm.

Esita taotlus õigeks tähtajaks.

Kui taotlus on esitatud, siis tuleb mõnda aega oodata. Sellel ajal tegeleb taotlusega Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur ning projektitaotlusi hindavad valdkonna eksperdid. Projektid konkureerivad omavahel pingereas.

Kui projekt saab positiivse rahastusotsuse, sõlmitakse leping ja tehakse ettemakse.

Teavita partnereid ja alustage tegevuste elluviimist vastavalt taotluses kavandatule, ekspertide tagasisidele ning kooskõlas programmijuhendi ja sõlmitud lepinguga.

Koordinaatori roll on luua projektist ja reeglitest tervikpilt ning hoida partnerite ja kõikide projektis osalejatega kontakti, kaasata neid otsustesse jms.

Igalt projektilt oodatakse tegevuste, tulemuste ja eduloo laialdast avalikustamist ja edastamist võimalikele välistele huvigruppidele. Levitustegevused peaksid toimuma kogu projekti vältel.

Projekti lõppedes tuleb analüüsida tegevusi ja nende mõju ning esitada lõpparuanne.

Tulemused tuleb kanda Erasmus+ projektitulemuste andmebaasi (Project Results Platform).

Projekti tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad ka pärast projekti lõppemist.