Kutseõppurite õpiränne

Erasmus+ õpiränne toetab kutsehariduskoolide õpilasi ja äsja lõpetanuid kutse omandamisel ja edendab nende isiklikku arengut. Võimalus saada turvatud erialane töökogemus välismaal toob rohkem noori kutseõppeasutustesse ja parandab nende hilisemaid karjääriväljavaateid.

Kes saab õpirändele minna?

  • Kutseõppe esma- ja jätkuõppe õppekavadel õppijad, sh töökohapõhises õppes osalejad
  • Kutseõppeasutuse lõpetanud, kelle õpirändeperiood jääb 12 kuu sisse kooli lõpetamisest arvestades. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või kaitseväeteenistuse, pikendatakse perioodi teenistuse kestuse aja võrra.

Kuidas saab õpirändele minna?

Kutseõppurite õpirännet korraldab kool, kus õppija õpib. Kool taotleb Erasmus+ programmist toetust õpirännete elluviimiseks ja vastutab nii õpirände praktilise korralduse kui sisulise kvaliteedi eest. Enne õpirändele siirdumist sõlmib kool õppijaga lepingu, kus kajastuvad nii oodatavad õpiväljundid kui osalejale eraldatav õpirände toetuse suurus. Programmist kaetakse õpirände ettevalmistuse, reisi- ja elamiskulud.

Kuhu saab õpirändele minna?

Kutsehariduse õpirändeprojektidega on võimalik minna õppima kõikidesse Euroopa Liidu liikmes- ja majanduspiirkonna riikidesse ning mõnda kandidaatriiki.

Erasmus+ õpirände akrediteeringut omavatel asutustel on lubatud ka üleilmne õpiränne peaaegu kõikidesse maailma riikidesse.


Millised on võimalikud õpirände tüübid?

  • Lühiajaline õpiränne (10-89 päeva)
    • Vähemate võimalustega osalejate korral võib õpirände miinimumkestus olla 2 päeva, kui see on põhjendatud.
  • Pikaajaline õpiränne (90-365 päeva) ehk ErasmusPro
  • Kutsevõistlustel osalemine (1-10 päeva)
    • Lisaks kutsevõistlustel osalevatele õpilastele toetatakse ka neid võistlustel saatvaid juhendajaid.

Nii lühi- kui pikaajaline õpiränne tähendab kutsehariduse õppijatele praktika läbimist sihtriigis. Termin “praktika” tähistab siin perioodi, mille praktikant veedab välisriigis saatva ja vastuvõtva asutuse eelneva koostöökokkuleppe alusel kombineeritult õppides ja töötades.

Õpiränded peavad toimuma

  • ettevõttes või sarnases sobivas organisatsioonis;
  • kutseõppeasutuses, kusjuures osa õppest peab kindlasti toimuma ettevõttes või muus sobivas organisatsioonis.

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki õppijate õpirändeid kombineerida virtuaalsete tegevustega.

Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse õpirände füüsilise osa suhtes.


Kuidas toimub õpirände kvaliteedi tagamine ja osalejate toetamine?

Praktiline korraldus | Toetuse saanud organisatsioon peab tagama, et õpirände praktiline ja logistiline korraldus (reisimine, majutus, viisataotlused, sotsiaalkindlustus jne) oleks kvaliteetne.

Tervishoid, ohutus ja kinnipidamine kohaldatavatest õigusnormidest | Õpirände korraldamisel tuleb tagada osalejate maksimaalne ohutus ja kaitse ning kinni pidada kõigist õigusnormidest (nt vanema nõusolek, osalejate miinimumvanus jms). Osalejatele peab olema tagatud nõuetekohane kindlustuskate.

Osalejate valimine ja ettevalmistamine | Õpirändesse osalejate valimine peab olema läbipaistev, õiglane ja kaasav. Osalejad peavad saama asjakohase ettevalmistuse vastuvõtvas riigis hakkamasaamiseks. Osalejate ettevalmistus tuleks korraldada koostöös vastuvõtva organisatsiooniga (ja vastuvõtvate peredega, kui see on asjakohane).

Toetamine õpirände elluviimise ajal, seire ja mentorlus | Osalejatel peab olema võimalik paluda ja saada vastuvõtvalt ja saatvalt organisatsioonilt toetust ükskõik millal õpirände toimumise ajal. Kontaktisik mõlemas organisatsioonis, ühenduse võtmise viis ja kriisiolukorras käitumise juhised tuleb leppida kokku enne õpirände algust.

Osalejale peab õpirände ajaks olema määratud juhendaja või tugiisik, kes toetab teda igapäevaelu korraldamisel, jälgib õppeprotsessi kulgemist ja õpiväljundite saavutamist.

Keeletugi | Osaleja peab olema võimeline õpirändel aktiivselt kaasa töötama ja suhtlema. Toetust saav organisatsioon peab tagama asjakohase keeleõppe, mida on kohandatud vastavalt osalejate vajadustel. Veebipõhine keeletugi (OLS) pakub Erasmus+ õpirändes osalejatele võimalust hinnata oma oskusi õpirände töökeel(te)s. Lisaks sellele saavad osalejad võtta osa veebipõhistest keelekursustest, et vajadusel oma oskusi parandada.

Õpiväljundite määratlemine ja hindamine | Saatev ja vastuvõttev organisatsioon peavad leppima kokku iga osaleja või osalejate rühma õpirändeperioodi eeldatavates õpiväljundites. Individuaalse õpirände korral peavad õpiväljundid kokku leppima saatev ja vastuvõttev organisatsioon ning osaleja. Kokkuleppe vorm sõltub õpirände liigist. Õpiväljundeid ja muud osalejatele õpirändest tulenevat kasu tuleks ka süstemaatiliselt hinnata. Hindamise tulemusi tuleks analüüsida ja kasutada edasiste tegevuste täiustamiseks.

Õpiväljundite tunnustamine | Saatev organisatsioon peab nii formaalõppe kui informaalse ja mitteformaalse õppimise väljundeid ning muid osalejate poolt õpirände käigus saavutatud tulemusi asjakohaselt tunnustama, kasutades selleks võimalusel olemasolevaid Euroopa ja riiklikke tööriistu, näiteks Europassi õpirändetunnistust.


Kutsehariduse õpirände kogemuslood

Helen Truska: „Tänu välispraktika läbimisele sain endale töökoha!“

Simona Saaliste:  “Alati on hea minna välismaale teistsuguste ja paremate kondiitrite käe alla õppima — eriti kui Erasmus toetab ka rahaliselt, siis oleks päris rumal sellist võimalust raisku lasta! See on sõnulseletamatu kogemus — keelepraktika; uued tutvused, teadmised ja oskused — see on võrratu võimalus! Ma olen väga-väga tänulik selle võimaluse eest!” 

Loe lähemalt Reisijuhist!


Kasulik informatsioon