Kutseharidustöötajate õpiränne

Kutseharidustöötajate õpirände peaeesmärgiks on edendada koostööd ja kogemustevahetust nii programmis osalevate riikide kutseharidusasutuste kui töömaailma esindajate vahel. Oluline on näidata, kuidas õpiränded on seotud saatva asutuse pikemaajaliste arenguplaanide või strateegiatega ja toetavad asutuse vajadusi.

Kes saab õpirändele minna?

Kutseõppe valdkonnas töötavad õpetajad, koolitajad, juhtivtöötajad, tugiteenuste spetsialistid, partnerettevõtete praktikajuhendajad, karjäärinõustajad, kutsehariduse poliitika kujundajad.

Osalejad peavad olema saatva organisatsiooni töötajad või tegema sellega regulaarselt koostööd, aidates ellu viia organisatsiooni põhitegevusi. Saatev asutus peab suutma vajadusel tõendada õpirändel osaleja seotust organisatsiooniga.


Kuidas saab õpirändele minna?

Kutseharidustöötajate õpirännet korraldab saatev asutus, mis taotleb Erasmus+ programmist toetust õpirännete elluviimiseks ja vastutab nii õpirände praktilise korralduse kui sisulise kvaliteedi eest. Programmist kaetakse õpirände ettevalmistuse, reisi- ja elamiskulud, kursustel ja koolitustel osalemise puhul kursusetasu.

Kuhu saab õpirändele minna?

Kutsehariduse õpirändeprojektidega on võimalik minna õppima kõikidesse Euroopa Liidu liikmes- ja majanduspiirkonna riikidesse ning mõnda kandidaatriiki.

Erasmus+ õpirände akrediteeringut omavatel asutustel on lubatud ka üleilmne õpiränne peaaegu kõikidesse maailma riikidesse (v.a kursustel ja koolitustel osalemine).


Millised on võimalikud õpirände tüübid?

  • Töövarjutamine (2-60 päeva)

  • Õpetamine välisriigis (2-365 päeva)

  • Kursustel ja koolitustel osalemine (2-30 päeva)

Euroopa Komisjon on välja töötanud kursuste ja koolituste kvaliteedistandardi.

Õpiränded toimuvad välisriigis asuvas õppeasutuses või muus sobivas organisatsioonis.

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki haridustöötajate õpirändeid kombineerida virtuaalsete tegevustega.

Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse õpirände füüsilise osa suhtes.

Kuidas toimub õpirände kvaliteedi tagamine ja osalejate toetamine?

Praktiline korraldus | Toetuse saanud organisatsioon peab tagama, et õpirände praktiline ja logistiline korraldus (reisimine, majutus, viisataotlused, sotsiaalkindlustus jne) oleks kvaliteetne.

Tervishoid, ohutus ja kinnipidamine kohaldatavatest õigusnormidest | Õpirände korraldamisel tuleb tagada osalejate maksimaalne ohutus ja kaitse ning kinni pidada kõigist õigusnormidest (nt vanema nõusolek, osalejate miinimumvanus jms). Osalejatele peab olema tagatud nõuetekohane kindlustuskate.

Osalejate valimine ja ettevalmistamine | Õpirändesse osalejate valimine peab olema läbipaistev, õiglane ja kaasav. Osalejad peavad saama asjakohase ettevalmistuse vastuvõtvas riigis hakkamasaamiseks. Osalejate ettevalmistus tuleks korraldada koostöös vastuvõtva organisatsiooniga (ja vastuvõtvate peredega, kui see on asjakohane).

Toetamine õpirände elluviimise ajal, seire ja mentorlus | Osalejatel peab olema võimalik paluda ja saada vastuvõtvalt ja saatvalt organisatsioonilt toetust ükskõik millal õpirände toimumise ajal. Kontaktisik mõlemas organisatsioonis, ühenduse võtmise viis ja kriisiolukorras käitumise juhised tuleb leppida kokku enne õpirände algust.

Osalejale peab õpirände ajaks olema määratud juhendaja või tugiisik, kes toetab teda igapäevaelu korraldamisel, jälgib õppeprotsessi kulgemist ja õpiväljundite saavutamist.

Keeletugi | Osaleja peab olema võimeline õpirändel aktiivselt kaasa töötama ja suhtlema. Toetust saav organisatsioon peab tagama asjakohase keeleõppe, mida on kohandatud vastavalt osalejate vajadustel. Veebipõhine keeletugi (OLS) pakub Erasmus+ õpirändes osalejatele võimalust hinnata oma oskusi õpirände töökeel(te)s. Lisaks sellele saavad osalejad võtta osa veebipõhistest keelekursustest, et vajadusel oma oskusi parandada.

Õpiväljundite määratlemine ja hindamine | Saatev ja vastuvõttev organisatsioon peavad leppima kokku iga osaleja või osalejate rühma õpirändeperioodi eeldatavates õpiväljundites. Individuaalse õpirände korral peavad õpiväljundid kokku leppima saatev ja vastuvõttev organisatsioon ning osaleja. Kokkuleppe vorm sõltub õpirände liigist. Õpiväljundeid ja muud osalejatele õpirändest tulenevat kasu tuleks ka süstemaatiliselt hinnata. Hindamise tulemusi tuleks analüüsida ja kasutada edasiste tegevuste täiustamiseks.

Õpiväljundite tunnustamine | Saatev organisatsioon peab nii formaalõppe kui informaalse ja mitteformaalse õppimise väljundeid ning muid osalejate poolt õpirände käigus saavutatud tulemusi asjakohaselt tunnustama, kasutades selleks võimalusel olemasolevaid Euroopa ja riiklikke tööriistu, näiteks Europassi õpirändetunnistust.